Kuidas võideldakse Euroopas spordifännide huligaanitsemise vastu

Spordimängude jälgimine kõlab teoorias kui mõnus meelelahutus, mida ette võtta pere ja sõpradega, kuid paraku heidab sellele kaunile pildile musti varjundeid spordifännide huliganism, mis on kontrolli alt täielikult väljumaks.

Euroopa spordimänge kimbutavad rivaalsete sporditiimide fännide huligaansus ja vägivald, mille mõjud ulatuvad märksa kaugemale lihtsalt tänavate rüüstamisest. Paraku on saanud kümned inimesed viga, mõne aasta eest said kümned inimesed isegi surma. Jalgpallifännide huligaansuse probleem on kasvav ning see ei kao mitte kuhugi nii pea.

Politsei alustab võistlust sotsiaalmeedias

Mis muudab Euroopa jalgpallifännide huligaansuse eriti kohutavaks, on selle organiseeritus. Nimelt, enamus vägivallast ei toimu sugugi mitte spontaanselt, vaid vägivallaaktid planeeritakse ette ning tihti valmistuvad grupeeringud selleks nii detailselt, et hangivad videovarustuse kokkupõrgete jäädvustamiseks.

Kuna huligaanidele meeldib oma “saavutustega” ärbelda sotsiaalmeedias, on ka Euroopa riikide politseijõud suunanud oma pilgu sotsiaalmeediaplatvormidele. Politsei üritab tuvastada sotsiaalmeediaprofiilide kaudu huligaane, keda seejärel tuvastatakse kõrgkvaliteetsete kaamerate abil, et takistada neil suurtele turniiridele reisimist.

Eriti kõrgendatud on julgeolek hetkel Euro 2020 võistluste eelselt, kus paraku on oodata ka karmimaid vägivallaakte. Seetõttu peab politsei hetkel juba sotsiaalmeedias aktiivselt tegutsema selleks, et leida üles võimalikud huligaanid. Kahjuks pole see kõige lihtsam ülesanne, kuna huligaanid loovad aina peidetud profiile, mille tuvastamine pole alati lihtne.

Huligaansusvastased meetmed arenevad edasi

Huligaansuse problemaatilisusest kõneleb selgelt ka see, kuivõrd rikkalikke meetmeid tuleb politseil rakendada selleks, et võimalikke rahutusi ära hoida.

Esiteks on kokku pandud nimekiri teadaolevatest huligaanidest – sellise registri abil välditakse koheselt huligaanide sisenemist mängudele. Samuti korraldatakse suurmängudel põhjalikumaid läbiotsimisi, vältimaks, et staadionitele võetakse kaasa relvi. Kui staadionil tuvastatakse mõni teadaolev huligaan, saadetakse ta ka koheselt välja või takistatakse sellisel isikul mängule saabumist täielikult.

Teise meetmena on hakatud staadionitel kasutama istekohti, vähendamaks olukorda, kus staadion on liialt ülerahvastatud. Samuti on hakatud vastastiimide fänne eraldama aedadega, vältimaks, et fännid satuvad samasse sektsiooni ning saaksid hakata omavahel probleeme tekitama.

Kui on teada, et mõni mäng võib kaasa tuua eriti teravaid probleeme, on isegi välja käidud ühe variandina nö suletud uste taga mängimine.

Turvafirmad töötavad täisjõul

Politsei üritab viia olukorra nii kaugele, et enamus huligaane oleks võimalik hoida mängudest täielikult eemale, kasutades selleks sotsiaalmeedia ja erinevate registrite abi, kuid on selge, et need meetmed pole sajaprotsendiliselt tõhusad.

Seetõttu peavad nii politsei kui ka turvafirmad tegema tööd veelgi jõudsamalt kui varasemalt. Üldise trendi kohaselt ei kipu suurhuligaanid mängudele, kus on väga karm turvakontroll paika pandud, kuna isegi suuremad huligaanid pole huvitatud politsei sekkumisest.

Paraku on aga huligaanid hakkanud end välja elama mujal, näiteks minnakse mängu külastamise asemel tänavatele, et leida vastastiimi fänne tänavatelt ning tekitada seal probleeme. Kõige selle tõttu peavad nii politsei kui ka turvafirmad tegema rohkem tööd kui eales varem, eriti suurvõistluste nagu Euro 2020 lähistel.

Lisavariandina on hetkel ka arutlemisel see, kuivõrd palju saaks aidata seadusandlus. Ehkki huligaanitsemine on iseenesest juba tagatud kohalike seadustega mõnel määral, on arvatud, et veelgi detailsem seadusandlus aitaks olukorda parandada. Samuti soovivad Euroopa riigid rohkem jõude ühendada selleks, et luua rahvusvaheline huligaanide register, mis oleks detailsem ja kasulikum kui senised mehhanismid.

Võitlus huligaanitsemise vastu käib tihedalt ning igapäevaselt, eriti suurvõistluste lähenemisel. Ametiüksused on aga positiivselt häälestatud ja usuvad, et suuremad jõupingutused aitavad vältida fännide huligaanitsemist ning aitavad rahumeeli kõigil spordimänge nautida.