Berliini poolt Airbnb tegevuse keelustamisest

Mõni aasta tagasi muutus Berliinis väga populaarseks tava, millega Berliini üürileandjad pakkusid Berliini turistidele kortereid palju kõrgemat üüriga “öö kohta” kui tavaline üürileping neile ühes kuus sisse oleks toonud. Arvutus tundus olevat päris ahvatlev. Näiteks selle asemel, et üürida korterit hinnaga 500 eurot kuus, paluti turistidel maksta 75 eurot öö kohta. Populaarseimates piirkondades pakuti kortereid turistidele isegi hinnaga 100 eurot öö või rohkem.

Berliini võimud otsustasid sellele tegevusele piiri panna ja võtsid vastu nii öelda “Airbnb seaduse”. Põhimõtteliselt tähendas see seda, et turistidele ja linna külastajatele ei võinud enam rentida kortereid, mis peaksid olema kättesaadavad või varem olid mõeldud korrapärastele üürnikele. Kui korter oli korrapärane pikaajaline üürikorter siis tuli kasutada seda korrapärase pikaajalise üürikorterina. Seaduse rikkumisega kaasnesid väga soolased trahvid summas koguni kuni 100,000 eurot.

Vastu võetud seaduse kitsaskohad

Nagu alati oli seaduses ka erandeid ja need erandid tegid asja üsna keeruliseks. Näiteks: kui korterit kasutati kommertseesmärgil turistidele välja rentimiseks enne 2014. aasta 1. maid siis oli põhimõtteliselt seaduslik seda tegevust jätkata. Aga ainult siis, kui korter on ametlikult registreeritud “puhke- ja turistikorteriks”. Loomulikult oli neid õigusi tavalistel inimestel üsna raske saada ja suhteliselt lihtne saada suurematel ettevõtetel, näiteks hotellikettidel.

Samuti on seaduslik lühiajaline ruumi või korteriosa rentimine – kui see on üürilepinguga lubatud. Maksimaalselt 50% korterist lühiajaliselt üürileandmine oli iga korteriomaniku jaoks seadusega lubatud.

Järeleandmine Berliini linnavõimude poolt

Selle aasta alguses otsustas Berliini linnavolikogu aga tühistada 2016. aasta aprillis kehtestatud Airbnb seaduse, millega keelati peaaegu kõigil üürileandjatel oma kortereid lühiajalistele külastajatele välja üürida. Eelnevalt kehtestatud reeglite täitmist oli keeruline kontrollida neid puudutavate osapoolte suure hulga tõttu. Otsus tähendas, et alates 1. maist 2018. saavad Berliini korteriomanikud taas teatavatel tingimustel oma enda korterit rentida nii palju kui nad soovivad ja oma alternatiivset elamispinda välja rentida kuni 90 päeva aastas. Linna jaoks, mis on tuntud oma ülimalt karmide puhkusereiside seaduste pärast, võib uus otsus tunduda suure kompromissina.

Siiski seadis uus otsus suhteliselt kindlad tingimused ja muutis karistused palju rangemaks. Kõik üürileandjad, kes soovivad oma kodusid rentida, saavad seda lubada üksnes juhul, kui nad saavad oma linnaosast üldise loa, isegi kui nad kavatsevad oma pinna rentida ühekordselt kellegi lühiajaliseks kasutamiseks. Kuigi omanikud, kes taotlevad luba oma põhielukohale, saavad tõenäoliselt rohelise tule, võivad teise kodu omanikud silmitsi seista rangema protsessiga. Kõige silmapaistvam muutus on aga, et reeglite rikkumise eest maksimaalne karistus on korrutatud viiega. Uueks võimalikuks trahviks on 500 000 eurot.

See trahv on tõenäoliselt mõeldud kui hoiatava sõnumina kõigile, kes kipuvad korterit välja broneerima täisajaga ilma vajalike kooskõlastusteta. On selge, et linn mõtleb ähvardust tõsiselt: uute eeskirjade kohaselt kui üürileandja peab trahvi tasumiseks müüma oma vara antakse vara haldamine üle usaldusisikule. Üldiselt oli uus otsus ikkagi eelneva olukorra leevendamine ja võimaldas Airbnbi ja muude majutusteenuste hõlbustamist.