Millises seisus on Euroopa autotööstus

Ka igapäevasel tarbijal on võimatu ignoreerida Euroopa autotööstuse suurust ja olulisust kogu liidu majandusele. Autotööstus annab Euroopas tööd 12 miljonile inimesele ning lausa 4% Euroopa sisemajanduse kogutoodangust on pärit vaid sellest tööstusest. Veelgi enam, Euroopa Liit on kahtlemata üks maailma suurimaid sõidukitootjaid, ehkki jääb maha Hiinast, mis on juba aastaid olnud autotööstuse gigant.

Autotööstuse olulisus läheb kaugemale tööandmisest ja sisemajanduse kogutoodangust. Tööstus mõjutab ka ülejäänud majandust, sidudes endaga terasetööstust, kemikaalitööstust, remondivaldkonda ja palju muud. Mida paremini õitseb Euroopa autotööstus, seda paremini kasvab ka kogu liidu majandus.

Uued konkurendid, uued mured

Autotööstus pole eales arenenud sellisel kiirusel nagu praegu. Aasta-aastalt on muutunud olulisemaks jätkusuutlikkus ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate rakendamine – kellegi jaoks pole saladus, et bensiinimootorid on varsti välja suremas ning need asenduvad taastuvenergiaallikaid kasutavate autodega.

Kui veel kümne aasta eest näisid elektriautod kauge unelmana ning olid üsna saamatud, vajades pidevat laadimist, siis elektriautode akud on muutunud aina paremateks, muutes elektriautod juba võrdseks turul olevate bensiinimootoritega.

Võttes arvesse neid muudatusi on maailmaturg muutunud konkurentsirikkamaks, mis ohustab ka Euroopa autotööstuse tugevat ja stabiilset seisu. Üks suurimaid uusi konkurente on Ameerika tootja Tesla, kes on tuntud oma elektrisõidukite poolest, domineerides luksuselektriautode turgu. Aina rohkem kerkib esile tehnoloogiarikkaid sõidukeid, mis töötavad tänu keerulistele IT-lahendustele ning löövad traditsioonilise automudeli täiesti peapeale. Nagu sellest poleks veel vähe on tekkinud turule uusi ärimudeleid nagu Uber ja Lyft, mille sõidujagamismehhaanika muudab täielikult seda, kuidas inimesed reisivad.

Kõik taolised uuendused on pannud inimesi mõtlema sellele: kas Euroopa autotööstus on murdepunkti äärel?

Sisuliselt on Euroopa hetkel autotööstuse sõja keskel. Lääne poolt survestavad Euroopat tehnoloogiaettevõtted nagu Tesla, Google ja Uber. Google on seejuures arvestatav konkurent, kes töötab autonoomsete autode loomise kallal, arvestades seejuures tehnogigandi rahalisi vahendeid, pole mingi ime, kui ainuüksi Google sööb Euroopa autotööstusest peatselt oma osa.

Ka ida poolt tulenevad mõjutused panevad Euroopa halba olukorda. Hiinas on samamoodi loomisel juhita autod ning sõidujagamise rakendused on äärmiselt populaarsed. Hiina on juhtumisi ka elektrisõidukite turu juht: 2016. aastal pärinesid näiteks 43% elektrisõidukitest Hiina tootjatelt.

Kas Euroopa autotööstus jääb teistest maha?

See pole enam mingi saladus, et Euroopa autotööstused on omamoodi rooli taha uinuma jäänud, kui asi puudutab edasiarendusi. Elektriautosid on hakatud küll tootma, kuid Euroopa Komisjoni sõnul on Euroopa tootjatel kokku vaid kuus elektrisõiduki mudelit, samas Hiina turul on neid nelisada. Sel ajal, kui Hiina mõtles juba elektrimootoritele ja suurejoonelistele akudele, tegeles Euroopa endiselt oma kütusemootoritega ning ei mõelnud isegi elektriautode tootmisele.

Ette on heidetud ka Euroopa seadusandlust, mis pole eriti sundinud autotööstusi arenema ning tulemusena on autotööstus muutunud globaalsel tasandil märksa nõrgemaks, kuigi Euroopa paindlik seadusandlus ja pidevad toetused soovisid teha just vastupidist.

Euroopa on olnud autotööstuse kodu – ometigi sai ju Euroopas alguse kogu autotööstus tänu Karl Benzile. Suurimad maailma uuendused on aastakümnete jooksul pärinenud Euroopast ning maailma kõige armastatumad autod nagu Mercedes-Benz, BMW ja Volkswagen on kõik pärit Euroopast. Keegi ei saa kahelda selles, et Euroopa autod on ühed parimad ning siin töötavad ühed kõige paremad tööstuse eksperdid.

Probleem on aga selles, et Euroopa on jäänud maha. Kiirelt muutuvas maailmas, kus nii lääne kui ida poolt tuleb uusi innovaatilisi sõidukeid välja pea iga kuu, on Euroopa autotootjad endiselt kinni vanades meetodites. Enamus Euroopa suuri autotootjaid on küll teada andnud oma elektriautoplaanidest ning BMW usub näiteks, et 2025. aastaks moodustavad elektriautod veerandi nende müüginumbritest.

Seega üritab hetkel Euroopa autotööstus konkurentidele järgi jõuda, lootuses jõuda samale tasandile ning sellest isegi kaugemale. Eksperdid on öelnud, et hetkel on üks tähtsamaid aegu, mis otsustab suuresti tuleviku. Kui vanasti dikteeris tööstus seda, mida tarbijad peaksid soovima, siis on tänapäeval asjad vastupidi: tööstus peab ette nägema seda, mida soovivad tarbijad.

Euroopa autotööstuse tähtsust ei saa alahinnata, kuid on selge, et EL ei saa olla oma positsioonis nii kindel seni, kuni pole lääne- ja idakonkurentidele järgi jõutud oma uuenduste poolest.