Hiina suured investeeringud Balkanimaadesse on
Hiina on viimastel aastatel järjest enam ja enam otsimas võimalusi kuidas oma mõjuvõimu maailmas nii poliitiliselt kui ka majanduslikult suurendada. Üheks kõige silmapaistvamaks tegevuseks on olnud Hiina investeeringut Balkanimaadesse. Mis on Hiina täpsem eesmärk kõige selle juures ja kuidas reageerib sellele Euroopa Liit, kes tunneb, et Aasia suurjõud on tulnud tema koduõuele oma mängu reegleid kehtestama.
Euroopa Liidu ja Hiina erinev strateegia
Kogu suure suuga rääkimise juures ühtsest Euroopast, majanduslikust arengust ja koostööst Balkanimaades (ja kaugemalgi), lisaks rohkem kui poolteist kümnendit tippkohtumisi ja töögruppe võib naiivne vaatleja mõelda, et Balkan on teel Euroopas kõige paremini ühendatud piirkondade hulka. Kahjuks on reaalsus midagi muud. Reaalselt on Euroopa Liidu rahadega Balkanimaades infrastruktuuri arendamisel saavutatud väga vähe
Kokku on kogu piirkonna ühenduvusprogrammi osana heaks kiidetud 19 transpordi- ja energeetika projekti. Ent ainult neli nendest tegelikult tööd alustanud (kaks Montenegros, üks Bosnia ja Horvaatia piiril ja teine Makedoonias). Ülejäänud on erinevates ettevalmistus astmetes.
Selle aeglase liikumise põhjuseks on tõenäoliselt keerukas kavandamine, mida sellised projektid vajavad, ja veelgi keerukam Euroopa Liidu bürokraatiamasin. Kahtlemata on oma süü ka Balkani riikide valitsustel.
Hiina lähenemisviis on olnud mõnevõrra erinev. Selle asemel, et püüda välja selgitada ja arendada keerukaid piirkondlikke projekte, mis võiksid piirkonna infrastruktuuri parandada on Hiina ametnikud otsinud Kesk-ja Ida-Euroopa piirkonda rahastamiseks konkreetseid projekte, mis on paberil valmis kuid vajavad veel finantseeringut.
Lähtuvalt projektidest, millel planeering on juba olemas on Hiina teatud juhtudel suutnud kiiremini oma investeeringuid määrata. Hiina otsib ka projekte, millel on juba valitsuste toetus ja huvi.
Osa põhjusest, miks Hiina tegevus infrastruktuuri projektide osas näib tõhusam on see, et valitud on rohkem nähtavaid projekte, näiteks Belgradis asuv uus Mihajlo Pupini sild, mida kasutavad tuhanded inimesed iga päev . Seevastu EL-i rahastatavad projektid on tavaliselt vähem nähtavad ja saavad vähem kajastamist, osaliselt seetõttu, et Balkani on sarnaseid projekte palju rohkem.
Hoolimata hirmudest, et Hiina seab Euroopale Balkanimaades üles lõksu, näitavad praegu tõendid, et EL jääb selle piirkonna kõige olulisemaks jõuks. Ehkki mitte ainsaks jõuks nagu see on olnud lähiminevikus.
Mis on Hiina plaan?
On väga selge, et Hiina sooviks Euroopas ja Euroopa turule suunatud koridor. Oma mõjuvõimu kehtestada mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis on tänu regulatsioonidele märksa keerulisem, kuid Euroopa Liidust väljapoole jäävad kandidaatriigid on ideaalne sihtmärk. Sisuliselt võib Hiina tegeleda “trooja hobuse” ehitamisega ja käsi peseb kätt alustel hiljem nõuda praeguselt kandidaatriigilt, kes tulevikus on liikmesriik Euroopa Liidu siseselt endale soodsamate otsuste algatamist, nende läbi surumist või siis ebasoovitavate otsuste vetostamist või vähemalt nende vastu võitlemist.
Balkanimaad mängivad hea meelega mõlemal väljakul. Ühelt poolt ei panda kätt ette Hiina investeeringutele, teiselt poolt kinnitatakse jätkuvalt soovi olla osa ühtsest Euroopast ja jätkata liikumist Euroopa Liiduga liikumise suunas.
Mitte kellelgi ei tasu olla sinisilmne ja arvata, et Hiina loobib raha tuulde lihtsalt soovist nõrgemaid riike aidata. Tegelikult ei ole Balkanimaad nii öelda “esimesed ohvrid” Hiina mõjutusmängude reas. Varasemad pingutused pole vilja kandnud, kuid kui Euroopa Liit jätab Balkanimaad vihmavarju pakkumise asemel vihma kätte, võivad tagajärjed tulevikus olla ebameeldivad.