Euroopa Liidu läbikukkumine ühtse hasartmänguturu loomisel

Eelmise aasta lõpus tuli teadmine, et Euroopa Komisjon ei hooli enam sellest, kui Euroopa Liidu liikmesriigid säilitavad või võtavad kasutusele interaktiivsete hasartmängude suhtes protektsionistlikud meetmed.

Detsembris saatis Euroopa Komisjon kirjad Interneti hasartmängude kutseühingutele ja teistele sidusrühmadele, hoiatades neid komisjoni kavast lõpetada kõik praegused rikkumismenetlused Euroopa Liidu protektsionistlike online hasartmänguturgude vastu ja vältida edaspidiste kaebuste käsitlemist sellel teemal.

Mõni päev hiljem kinnitas Euroopa Komisjon avalikult uuesti oma huvi puudumist hasartmängu küsimustes, öeldes, et Euroopa Komisjonil on “poliitiline kohustus olla Euroopa Liidu õiguse jõustamisel strateegiline” ja seega ei olnud komisjonil prioriteet, et komisjon kasutaks oma rikkumismenetluse jõudu, et edendada Euroopa ühisturgu online hasartmänguteenuste valdkonnas.

Euroopa Komisjon märkis oma kirjas, et ta on juba välja andnud arvukaid otsuseid Euroopa Liidu litsentseeritud online hasartmängude operaatorite õiguse kohta pääseda juurde klientidele teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellest hoolimata on Euroopa Komisjonil usk, et siseriiklikud kohtud lahendavad varasemate kohtuotsuste põhjal hasartmängude kaebusi “tõhusamalt.” Teisisõnu otsustas Euroopa Komisjon minna kergema vastupanu teed ja sellest konkreetsest teemast oma käed puhtaks pesta.

Milles on siis õigupoolest probleem?

Euroopa Liidu liikmesriikidel on lubatud piirata ligipääsu oma hasartmängu turgudele, kui nad suudavad tõestada, et neil meetmetel on ühiskondlikult vastutustundlik põhjendus, näiteks hasartmängude probleemide leviku piiramine. Siiski on Euroopa Liidu kohtud toetanud veebipõhiste operaatorite poolt esitatud kaebusi arvukate liikmesriikide suhtes, keda peeti rohkem huvitatuks riigi- või eraettevõtete kaitsest rahvusvahelise konkurentsi eest.

Euroopa Komisjon ütles, et kavatseb jätkata liikmesriikide toetamist oma online hasartmängude turgude moderniseerimisel, lubades samal ajal kaasa aidata riiklike hasartmängude reguleerijate vahelise koostöö hõlbustamisele.

Valulik reaktsioon Euroopa Komisjoni seisukohale

Kaudsete hasartmängude assotsiatsioon (RGA) mõistis kiiresti hukka Euroopa Komisjoni uue “käed puhtaks pesemise” positsiooni, nimetades seda “väga küsitavaks” ja mitte tuginevaks “mis tahes kohtuasjade põhjendatuse õiguslikule hindamisele”, mis on pooleli Euroopa Liidu liikmesriikide vastu.

Euroopa Mängude & Kihlvedude Ühing (EGBA) oli samuti kriitiline Euroopa Komisjoni otsuse suhtes. EGBA peasekretär Maarten Haijer ütles, et otsus “näitab Euroopa Komisjoni poolt hämmastavat digitaalse tarbija mõistmise puudumist” ja ta arvab, et Euroopa Komisjon ei “võta oma rolli piisavalt tõsiselt.” Brüsselis asuv mittetulundusühing EGBA edendab enam kui 20 miljoni täiskasvanud Euroopa kodaniku õigust osaleda nende valitud veebipõhistes hasartmängudes informeeritud, reguleeritud, turvalises ja ohutus keskkonnas. Kuigi online hasartmängud jäävad kogu hasartmängu turgude turust vähemus osaliseks (kogu turu mahust moodustab online hasartmängude osakaal 15%) on innovatsioonil, tehnoloogial ja digitaalsel tarbija nõudlusel põhinev teenus muutnud end Euroopa digitaalmajanduse tööstusharu meistriks, millel on olulised sidemed teiste digitaalmajanduste harudega ja tugev koostöö spordiga. EGBA liikmed on investeerinud enda digitaalsesse julgeolekusse rohkem kui 600 miljonit eurot ja toetanud spordialade arengut summaga üle 800 miljoni euro, peamiselt sponsorluse kaudu ja ostes uuenduslikke spordi voogesitus õigusi.

Haijer rõhutas, et Euroopa Komisjoni avaldus “ei muuda õiguslikku olukorda ja – nagu komisjon ise ütleb – ei saa seda pidada kui üksikutele liikmesriikidele rohelise tule andmiseks kehtivatest seadustest tulenevate Euroopa Liidu õiguste rikkumiseks.”

Teoorias kõlab usutavalt aga arvestades Euroopa Liidu kohtute tavapäraseid teosammul protsesse nende “mittevastavate” valitsustega tegelemisel, tundub, et Euroopa Liidu protektsionismi uus laine peaaegu vältimatu. Olukorras kõige suuremad kaotajad on aga hoopis kliendid, kellel reguleeritud Euroopa Liidu turul oleks laiem valik online hasartmängu pakkujate vahel ning suurem konkurents sellel turul aitaks kindlasti kaasa ka soodsamatel tingimustel teenuse kasutamisele.

Kahjuks ei suutnud Euroopa Komisjon selles küsimuses endas leida jõudu, et lähtuda tarbijate huvidest.