Euroopa Liidu ja USA suhete hetkeseis

Donald Trumpile tuleb au anda. Ta on üks vähestest poliitikutest, kes võimule tulles ei ole unustanud valimiskampaania ajal antud lubadusi ja teeb endast kõik oleneva, et neid ellu viia. Kahjuks on seis selline, et enamus (kui mitte kõik) Euroopa Liidu poliitikud lootsid, et Donald Trump on tavaline poliitik, kes teeb suuri sõnu vaid häältesaagi kogumiseks ja lõpuks valimiste võitjana langeb tagasi normaalsesse “igavasse” suhteid hoidva poliitiku rolli.

Trumpi lubatud “America First” on aga pooleteist aasta jooksul pöörlenud täistuuridel ning seoses sellega on Euroopa Liidu ja USA suhete hetkeseis sellises madalpunktist, mida lähiajaloost ei mäletata.

Isiklikud solvangud ja erimeelsused

Üks Trumpi strateegiatest on laskuda ka teiste maailma liidritega suhtluses solvangute pinnale. Alati käeulatuses olev Twitter on selleks suurepärane tööriist- Ühelt poolt on kõik, mida Trumpi “väikesed käed” sinna kirjutavad ametlik USA presidendi seisukoht, teiselt poolt saab vajadusel oma kirjutatust tagasi astuda ja öelda, et “seekord oli tegu Donald Trumpi isikliku seisukohaga”, mitte Valge Maja ametliku arvamusega.

Juba oma ametiaja esimestel nädalatel lekkis Valge Maja informatsioonist, et Trump ja Euroopa liidrid ei leia telefonivestlustes ühist keelt. Donald Trumpi jaoks ei eksisteeri väärtusi, mida poleks võimalik rahas mõõta. Euroopa Liidu poliitikud ei ole sellise suhtumisega harjunud. Praeguse USA presidendi jaoks taandub kõik tehingutele “vorst vorsti vastu” ning põhimõtete kujundamise esimeseks kriteeriumiks on see, mida selles osas tegi eelmine USA president Barack Obama. Obama poolt loodu (olgu selleks siis Iraani tuumalepe, USA tervishoiureform või kliimakokkulepe) kuulub hävitamisele.

Maailmas on üks riik, mis ei ole Pariisi Kliimakokkuleppele alla kirjutanud. Seda riiki juhib Donald Trump. Prantsusmaa president Macron võttis kliimalepet kui oma personaalset auküsimust ja see, et USA on sellest välja astunud on tema jaoks isiklikult ja ka Euroopa jaoks tervikuna võrreldav solvanguga.

Probleem ei ole isegi arvamuste erinevuses, mida ikka tuleb erinevate inimeste puhul ette, vaid selles, et varasemalt ei ole USA presidenditoolil istunud inimene, kes soovib kõike ja korraga pöörata 180 kraadi. Järjepidevus on poliitika üks alustalasid, mille kõigutamine tekitab paremal juhul segaduse, halvemal juhul kaose.

Kaubandusdefitsiit

Trump saab numbritest aru. Ta mõistab, et miinus number on halb ja defitsiit on tõsine probleem. See on lükanud teda vaidlustesse Euroopa Liiduga (ja mitte ainult) kaubandustariifide koha pealt ning Trump on iga hinna eest nõudmas kaubandusdefitsiidi numbri vähendamist. Tegelikult peaks iga koolipoiss mõistma, et kaubandussõjas ei ole võitjaid, vaid on ainult kaotajad.

Õnneks suutis Euroopa Liit Jean-Claude Junckeri isikus Trumpi hullusele vähemalt mingiks ajaks piduri peale tõmmata ja hetkel on kõik võimalikud tariifide kehtestamised “külmutatud”.

NATO kulutused kaitsele

Trumpi arvates on riigid, kes pole oma kaitsekulutustele 2% eelarvest kulutanud Ameerika Ühendriikidele võlgu. Senini ei ole kellelgi täit veendumust sellest kas USA president tegelikult saab aru sellest, kuidas NATO toimib. Trumpi süüdistuste peamiseks märklauaks on olnud Saksamaa Angela Merkeli isikus. Kuuldavasti olevat Trumpi korraldusel Merkelile esitatud isegi arve.

Arusaamatuks jääb kuidas ei ole Euroopa Liidu liidrid ja Trumpi enda nõunikud suutnud presidendile selgeks teha, et Euroopa suurriikide puhul 2% või rohkem kaitsekulutustele kulutamine lööks Euroopas sõjalise tasakaalu paigast nii ära, et Venemaa reaktsioon (või agressioon) oleks praktiliselt vältimatu. Ainuüksi Saksamaa eelarve on Venemaa omast kordades suurem ja kuhugi peaks Saksamaa selle 2% oma eelarvest suunama. Mitte kellegi huvides ei oleks uus võidurelvastumine.

Venemaa on sõber vaatamata kõigele ja Euroopa on USA-d ära kasutaja

Olenemata sellest, et kõik USA julgeolekuasutused on ühest suust kinnitanud, et Venemaa mõjutas oma tegevusega USA presidendivalimiste tulemusi ei suuda Trump seda ametlikult aktsepteerida. Euroopa Liit on samal ajal aga Trumpi jaoks miski, mis on USA-d aastakümneid ära kasutanud.

Ja nii ongi Euroopa Liidu liidrid segaduses, hirmul ja soovivad USA presidendiga kokkupuudet nii vähe kui võimalik. Igal hommikul võib Twitter olla plahvatusohtlik, iga päev võib tuua hullumeelseid suuna muutusi.