EL-i tulevased laienemisplaanid: kuidas areneb EL edasi

Ehkki Suurbritannia rabas paari aasta eest kõiki eurooplaseid sooviga lahkuda Euroopa Liidust, ei tähenda see sugugi, et Euroopa laienemine oleks kuidai lõppenud: nimelt soovib vähemalt 10 riiki liiduga ühineda.

Liidu laienemisel on aga probleem: EL ei ole enam niivõrd huvitatud laienemise kiirendamisest ning tegelikult on tulnud välja, et suur hulk liidu liikmesriike ei ole üldse huvitatud sellest, et EL laieneks. Seega on Euroopa Liit sattunud ristmikule, kus ühes suunas on riigid, kes soovivad meeleheitlikult liiduga ühineda ning teisel pool on liidu liikmesriikide vastuseis edasistele laienemisplaanidele.

EL ei ole eriti huvitatud laienemisest

Hetkel on tegelikult viis kandidaati, kes on kirjas võimalike kandidaatidena, nendeks on Türgi, Makedoonia, Montenegro, Albaania ja Serbia. Türgil pole aga praktiliselt enam liitumiseks võimalustki kuna Euroopa Parlament on juba alustanud samme selle suunas, et läbirääkimised Türgiga peatada.

Mis puudutab teisi kandidaate, siis mitmed on alustanud edukaid läbirääkimisi, kuid EL ei ole päris rahul ning soovib, et kandidaadid pühendaksid rohkem tähelepanu oma majanduslikule arengule ja korruptsioonivastastele jõupingutustele selle asemel, et proovida vastata EL-i üldistele nõuetele.

Eksperdid on isegi öelnud, et paljudel soovijatel tuleb lihtsalt vastu võtta fakt, et enne liikmesriigiks saamise nõuetele vastamist peavad nad tegema tohutuid jõupingutusi ning liitumine on nende jaoks selgelt käeulatusest väljas.

Kuigi liituda soovijad teevad iga aasta samme edasi, tuleb tõdeda, et EL ise ei soovi eriti laieneda hetkel. Poliitilistel põhjustel blokeeritakse riike isegi siis, kui need vastavad kõikidele nõudmistele, kuna praegused liikmesriigid pole lihtsalt oluliselt huvitatud uute liikmete vastuvõtmisest.

Lääne-Balkani riigid muutuvad rahutuks

Jugoslaavia sõja mõjud on endiselt tuntavad Balkani riikide hulgas ning EL on selgelt sõnanud, et nad ei ole huvitatud laienemisest enne, kui riigis pole poliitilised probleemid lahendatud.

Samal ajal on aga Lääne-Balkani riigid rahutud ja leiavad, et EL võib iseendale liiga teha seda enam, mida kauem venitatakse laienemisplaanidega. Läbirääkimistel on läbivaks argumendiks olnud fakt, et Schengeni süsteem ei saa täielikult toimida ilma Lääne-Balkani riikide kaasamiseta.

Balkani riikidest on kõige lähemal liitumisele Albaania, kes on juba NATO-ga liitunud, kuid teistel riikidel on veel tõsiseid probleeme. Makedoonia ja Kreeka puhul on endiselt õhus nimesõda, samas aga kardavad Montenegro ja Kosovo turvaprobleeme, kui peaks juhtuma, et Serbia ei võeta nendega samaaegselt vastu.

Vältimaks võimalikke probleeme naaberriikidega ongi seega kõik praegused kandidaadid ärevil ning soovivad kiiremas korras EL-iga ühineda.

Laienemine võib toimuda 2025. aastal

Kuigi 2014. aastal sõnas Juncker, et igasugune EL-i laienemine on lähitulevikus välistatud, muudeti arvamust hiljuti ning alustati reaalseid samme selle suunas, et uusi liikmeid vastu võtta. Tänaseks on selge, et 2025. aasta võib olla maagiline aasta, mil saavad Balkani riigid liituda. Erinevalt varasemast, kus Balkani riikide jaoks hoidi eesriiet ees, on nüüd antud reaalne ajaraamistik, mille jooksul tuleks asjad riikides korda saada.

EL-i seisukohalt on reaalselt võimalik, et Montenegro ja Serbia on liikmeks saamiseks valmis 2025. aastaks ning ka Albaania, Bosnia, Makedoonia ja Kosovo võivad olla selleks ajaks üsna lähedal, teisisõnu läbirääkimised peaksid olema kõvasti edasi jõudnud.

Kõik oleneb sellest, kuidas konkreetsed riigid saavad oma probleemid lahendatud. Makedoonia puhul on asjad kinni nimevaidluses, mis loodetakse peatselt lahendada.

Kosovo puhul seisneb suurim probleem selles, et regiooni ei tunnustata iseseisvana veel mitmete EL-i liikmesriikide poolt, muutes liitumise hetkel keeruliseks. Kõige tuntum vaidlus selle osas käib Serbia ja Kosovo vahel, mis tähendab, et kui Serbia liitub Kosovoga, aga Kosovo ise mitte, võivad asjad muutuda tulisteks.

Seega on probleeme jalaga segada, kuid EL on lõpuks laienemisele andnud rohelise tule. Enne 2025. aastat aga ei ole tõenäoliselt mingisuguseid edasiminekuid oodata.